LEI kood (Legal Entity Identifier) on unikaalne tunnus, mida kasutatakse juriidilise isiku tuvastamiseks ülemaailmses fintantssüsteemis. See koosneb 20-kohalisest tähtnumbrilisest koodist. Iga LEI kood on kordumatu ja unikaalne ning seda väljastatakse igale juriidilisele isikule ühekordselt. LEI kood on rahvusvaheline tõend ning see ei asenda Eesti äriregistri registrikoodi.

Huvitav fakt on see, et praegu on kogu maailmas ainult 1-1,5% ettevõtetel LEI kood. Küll aga on eeldatavasti maailmas rohkem kui 100 miljonit juriidilist isikut.

Miks on LEI koodi vaja?

LEI koodi on vajalikkus avaldub juriidilistele isikutele, kellel on investeerimisteenuste osutamise õigus. Sellest lähtuvalt on neil juriidilistel isikutel ka kohustus juriidilisest isikust kliendi väärtpaberitega tehtud tehingutest järelevalveasutustele raporteerida, kasutades LEI-koodi. Seega kui äriühingul puudub LEI kood, ei ole tal ka võimalik täita ei raporteerimiskohustust ega sellest tulenevalt ka selliste juriidiliste isikute tehingukorraldusi.

LEI koodi vajalikkus tuleneb MIFID2 direktiivist 2014/65/EL ehk alates LEI kood on 3. jaanuarist 2018 kohustuslik kõigile juriidilistele isikutele, kes soovivad teha tehinguid avalikult kaubeldavate väärtpaberitega (Eestis Nasdaq Tallinna börsil ja First North alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid).

Lihtsalt öelduna tähendab see seda, et LEI koodi funktsioon on selles, et järelevalveasutusele, kes soovivad teada täpset infot, kes, kus ja kellega finantsturgudel tehinguid teeb, raporteerida. LEI koodi eesmärk on muuta finantstehingutes vastaspoole tuvastamine lihtsamaks.

LEI koodi kasutamine on kohustuslik:

• juriidilistele isikutele, kelle väärtpaberid on registreeritud Eesti väärtpaberite registris;
• kelle põhikirjas või võlakirja tingimustes on sätestatud, et väärtpaberid on vabalt võõrandatavad, see tähendab, et puudub ostueesõigus või muud põhikirjalised piirangud (nt teiste väärtpaberiomanike nõusolek vms) väärtpaberite võõrandamiseks või pantimiseks;
• juriidilistele isikutele, kes soovivad finantsturgudel finantsinstrumentidega kaubelda.

LEI koodi struktuur

• Esimesed 4 tunnusnumbrit identifitseerivad LEI koodi väljastanud LOU-d;
• Viies ja kuues sümbol on kõikidel LEI koodidel sama ja selleks on 0;
• Järgmised 12 sümbolit koosnevad tähtedest ja numbritest ning on igale ettevõttele unikaalsed;
• Viimased 2 on kontrollsümbolid.

LEI koodi taotlemine

Juriidiline isik ise LEI koodide andmebaasi enda andmeid sisestada ei saa – sellisel juhul ei oleks võimalik veenduda andmete õigsuses. Andmete valideerimiseks ja kontrollimiseks väljastavad LEI koode G-20 riikide poolt asutatud Global Legal Entity Identifier Foundation (GLEIF) sihtasutuse kohalikud üksused (LOU). Sihtasutus GLEIF korraldab nii LEI koodide väljastamist kui ka üleilmsed LEI koodide ühtsed standardid.

LOU on GLEIFi poolt akrediteeritud LEI koodide kohalik väljastaja. LOU ülesanne on andmete kogumine, kontrollimine ja vastavalt kehtestatud protokollile LEI koodi genereerimine. LOU kogub ettevõtte käest kõik asjakohased andmed ja kinnitused ettevõtte asukohariigi registripidajalt. Maailmas on hetkeseisuga ligikaudu 30 LOUd

LEI koodi taotlemine on lihtne:

1. Täida elektrooniline avalduse vorm
2. Tasu koodi eest pangalingiga või -ülekandega.
3. Allkirjasta volikiri, mida on vaja andmete sisestamiseks GLEIFi andmebaasi.
4. Taotlus läbib andmete kontrolli ning seejärel väljastatakse LEI kood e-kirja teel.

Ettevõttele väljastatud LEI kood jõuab LEI üleilmsesse andmebaasi umbes 24 tunni jooksul pärast selle väljastamist.

LEI koodi saab taotleda ka registriagendi abil. GLEIF on välja töötanud LEI koodi sujuvamaks väljastamiseks registriagendi kontseptsiooni. Registriagendid aitavad juriidilistel isikutel jõuda ettevõtete ehk LOU-deni, mis väljastavad LEI-sid ja pakuvad koodiga seonduvaid teenuseid.

Mis on LEI koodi hind?

LEI kood on tasuline ja selle maksumus sõltub konkreetse teenusepakkuja hinnakirjast.

LEI koodi maksumus võib olulisel määral erineda teenusepakkujate vahel. LEI numbri hind on sõltub teenusepakkuja hinnastamise struktuurist, seega ei määra see kuidagi LEI koodi ei paremat funktsioneerimist ega kvaliteeti. Tavaliselt maksab LEI koodi registreerimine ~50 eurot ja uuendamine ~60 eurot.

LEI koodi hind sisaldab ka GLEIF-i tasu, mis on LEI litsentsitasu, mida LEI väljastaja (LOU) maksab iga väljastatud LEI eest. GLEIF kasutab saadud tasu oma süsteemi halduskuludeks ning avaliku ja tasuta LEI andmebaasi ülalpidamiseks. Kuna GLEIF on mittetulundusühing, siis tähendab see seda, et tasu võib väheneda, kui aktiivsete LEI koodide arv jätkuvalt suureneb. Seetõttu on LEI hind oluline faktor registriagendi ehk LOU valimisel.

LEI koodi kontrollimine

Aruandluskohustuse korrektseks täitmiseks peab igal juriidilisel isikul, kellel on investeerimisteenuste osutamise õigus, olema kehtiv LEI kood. Investeerimisteenust osutav ettevõte peab kontrollima koodi kehtivust enne tehingu lõpuleviimist.

LEI koodi kehtivust saab kontrollida katuseorganisatsiooni Global Legal Entity Identifier Foundation (GLEIF) kodulehel: www.gleif.org

LEI koodi uuendamine

LEI koodi kehtivus on üks aasta, seega tuleb LEI koodi uuendada kord aastas. LEI koodi uuendamine on tasuline ja selle hind sõltub teenusepakkuja hinnakirjast.

Miks on vaja LEI koodi uuendada kord aastas? Uuendamise eesmärk on kontrollida, kas on toimunud muutusi ettevõtte andmetes ja vajadusel sisse viia muudatused. Samuti on eesmärk veenduda, et ettevõtte on jätkuvalt tegus.

Uuendamine toimub järgnevalt: näiteks 18.11.2021 välja antud LEI järgmine uuendamise kuupäev on 18.11.2022. Kui pärast seda kuupäeva ei ole LEI koodi uuendatud, muutub see mitteaktiivseks. LEI kood aktiveeritakse uuesti, kui on esitatud taotlus koodi uuendamiseks ja tasutud LEI koodi uuendamise tasu.

Kui LEI kood on aegunud, tuleb seda uuendada – ka juhul, kui see on pikemalt uuendamata ning juriidiline isik soovib seda uuesti kasutusele võtta. Selleks tuleb läbida uuendamise protsess, mitte taotleda uut koodi, kuna ühele juriidilisele isikule väljastatakse ainult üks LEI kood. Koodi on võimalik pikendada ka mitmeks aastaks, sõlmides sellekohane leping. Selle puhul ei ole vaja igal aastal uut pikendamise taotlust esitada ega iga-aastast tasu maksta.

Andmete uuendamine ja asjakohastamine on vajalik, et LEI koodiga seotud info katuseorganisatsiooni GLEIF-i andmebaasis oleks täpne – see tagab usaldusväärsuse ja andmete vastavuse kohalik äriregistriga. Samuti on kehtivat LEI koodi vaja jätkuvaks investeerimistehingute raporteerimiseks, mida ilma LEI koodita teha ei saa.

Link: LEI koodi uuendamine

Kuidas töötab mitmeaastane LEI koodi leping?

Mitmeaastane leping säästab juriidilise isiku nii aega kui raha. Näiteks, kui tellite 3-aastase LEI koodi lepingu, sisaldab see LEI koodi registreerimist klassikalise 1-aastase kehtivusajaga ning pikendamist kaheks aastaks. Tänu sellele multilepingule ei pea juriidiline isik ise iga-aastaselt uuendamisega tegelema ning kuna see on reeglina ka odavam, säästab see ka raha. LEI koodi uuendatakse 30-60 päeva enne järgmise uuendamise tähtaega GLEIF-i andmebaasis.

Mida teha, kui ettevõtte andmed on muutunud?

Enamik teenusepakkujate andmebaase on ühendatud Äriregistriga, seega toimub andmete päring automaatselt ning sellele täiendavaid tasusid ei rakendu.

LEI koodi üleviimine teise teenusepakkuja juurde

LEI koodi on lisaks uuendamisele võimalik tuua ka üle teise teenusepakkuja juurest. Seda on võimalik teha selleks, et turul säiliks konkurents erinevate teenusepakkujate vahel. Samuti võivad LEI uuendamise hinnad LOU-de ja registriagentide vahel oluliselt erineda.

LEI koodi üleviimise käigus kood ise ei muutu. Vahetub vaid koodi haldav teenusepakkuja. Üldjoontes on see teenus lihtne ja protsess kliendile sujuv ja märkamatu.

Kuna LEI on standard, siis on kõik LEI koodid võrdsed, olenemata teenusepakkujast. Kõik väljastatud LEI koodid kehtivad kõigi investeerimisteenuste pakkujate ja pankade juures, nemad ühtki ettevõtet LEI teenusepakkuja järgi ei erista.

Link: LEI koodi üleviimine

Kust leiab LEI andmeid?

Kogu asjakohast teavet LEI koodide kohta leiab LEI koodide ülemaailmsest registrist: search.gleif.org. Andmeid uuendatakse iga päev.

Kas investeerimisteenuse osutajal on õigus LEI koodi küsida?

Investeerimisteenuse kohustus on juriidilisest isikust kliendilt hankida kogu info, mida nõutakse, kui reguleerivale asutusele esitatakse tehinguga seotud andmeid. Sellise info hulka kuulub ka LEI-kood.

Ma ei soovi enam oma LEI koodi kasutada

Kui olete kindel, ei soovi enam oma LEI koodi kasutada, jätke lihtsalt pikendamise arve maksmata ning LEI kood aegub. Eraldi sulgemise sooviavaldust esitada ei ole vaja. Kuna iga LEI kood on unikaalne ja ühele juriidilisele isikule antakse seda vaid üks kord unikaalse koodina, ei ole muret, et kasutatud kood kellelegi edasi antaks.

See jätab ka võimaluse tulevikus LEI kood uuesti kasutusele võtta. Selleks tuleb esitada LEI koodi uuendamise taotlus, tasuda LEI koodi aastamaks (tutvu teenusepakkuja hinnakirjaga) ja ongi kood jälle kehtiv.

Link: LEI koodi registreerimine

Isikliku sõiduauto kompensatsiooni töösõitude eest saab sõidupäeviku algusel hüvitada kuni 0,30€ kilomeetri kohta. Kuid mitte rohkem kui 335€ ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. Hüvitist võib maksta ühes kuu kohta ka rohkem kui 335 eurot, kuid on oluline, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära. Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks.

Maksuvaba auto kompensatsiooni hüvitist võib saada ka mitmelt tööandjalt, seejuures rakendatakse 335€ ülempiiri iga tööandja kohta eraldi.

Elu- ja töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti, kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Kodust tööle ja tagasi sõite ei saa maksuvabalt hüvitada põhjendusega, et nii on lihtsam ja mugavam kui kasutada ühistransporti.

Isikliku auto kompensatsioon võib maksta ametnikule, töötajale või ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmele (nt juhatuse liige). Äriühingu omanikule või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule maksuvaba hüvitist maksta ei saa.

Sõiduki kompensatsioon saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja oma. Sõiduauto ei pea olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Auto kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas.

Maksuvaba isikliku sõiduauto kompensatsiooni on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama:

• sõiduautot kasutava isiku andmeid (ees- ja perekonnanimi);
• sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid (registreerimismärk);
• läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu (odomeetri näidud);
• sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärk (nt kohtumine kliendiga) iga sõidu kohta.

Sõidupäevikut võib pidada kas paberil või elektrooniliselt. Tähtis, et kõik eelnimetatud andmed on kirja pandud. Isikliku auto kompensatsiooni ei saa maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.

Isikliku sõiduauto kompensatsiooni (kütuse kompensatsioon) maksmiseks peab olema vormistatud kirjalik otsus, kus märgitakse hüvitise saava isiku ees- ja perekonnanimi, hüvitise suurus ja ka periood. Lisaks sõiduauto kasutamse õigust tõendava dokumendi (volikiri või sõiduauto registreerimistunnistuse) koopia-

Otsuse juurde lisatakse sõiduauto registreerimistunnistuse koopia. Tavaliselt tehakse selline otsus üheks kalendriaastaks.

Sõiduauto kompensatsiooni kohta tuleb esitada deklaratsiooni vorm INF 14, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Kui kalendriaasta jooksul on ühele isikule makstud hüvitist mitme erineva auto kasutamise eest, siis iga auto kohta täidetakse eraldi rida.

Loe lisa: Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis

Raamatupidamise kohustus on kõigil Eestis registreeritud juriidilistel isikutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel. Raamatupidamine on majandustegevuse juhtimise oluline koostisosa ning selle eesmärgiks on pidada arvestust ja saada ülevaade oma majandustulemustest ning finantsseisust. Eesti.ee

Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.

Loe lähemalt: Riigiteataja – Raamatupidamise seadus

Raamatupidamise seadus ütleb, et raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

Ka raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

Dokumente ja andmeid säilitatakse masintöödeldavalt. Säilitatavate dokumentide ja andmete taasesitatavus kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus ja tõendusväärtus peavad olema tagatud kogu säilitustähtaja jooksul. Dokumente ja andmeid võib säilitada muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole dokumentide ja andmete masintöödeldavalt säilitamise võimalust ning selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

Allikas: Riigiteataja – Raamatupidamise seadus

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
• Maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ja aastas kuni 6000 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (2020. aastal kehtinud 540 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus
• Miinimumpalk on 540 eurot kuus või 3,21 eurot tunnis (bruto)
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%
• Kogumispensioni makse määr on 2%.

Allikas: EMTA

Allolev aitab aru saada, millised pensioniga seotud väljamaksed on maksuvabad ja milliseid väljamakseid maksustatakse alates 1. jaanuarist 2021.

I sammas – riiklik pension

Enne eel- või vanaduspensioniiga väljamakseid ei tehta. Tulumaksuga määras 20% maksustatakse riiklikud pensionid. Maksuvaba on Töötukassa makstav töövõimetoetus.

Mis väljamaksed mõjutavad maksuvaba tulu (kuni 6000 eurot aastas)? Riiklikud pensionid lähevad arvesse maksustatava aastatuluna ja mõjutavad inimese maksuvaba tulu arvestust.

II sammas – kohustuslik kogumispension

Tulumaksuga määras 20% maksustatakse inimesele enne II samba pensioniiga (ka sambast lahkumisel) või pärijale tehtud väljamakse. Tulumaksuga määras 10% maksustatakse vanaduspensionieas või kuni 5 aastat enne sellesse ikka jõudmist tehtud väljamakse.

Maksuvaba on puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse (sõltumata vanusest), vanaduspensionieas või kuni 5 aastat enne sellesse ikka jõudmist tehtud väljamakse ning eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensioni väljamakse tehakse perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.​

Mis väljamaksed ei mõjuta maksuvaba tulu (kuni 6000 eurot aastas)? II sambast tehtud väljamaksed, mis on maksustatud tulumaksuga määras 20% või 10%, ei vähenda inimese maksuvaba tulu.

Maksustatud tulu ja kinnipeetud tulumaksu (20% või 10%) arvelt saab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis teha kõiki mahaarvamisi. Maksuvabu väljamakseid ei deklareerita.

II samba pensioniiga on vanaduspensioniiga või viis aastat enne sellesse ikka jõudmist

III sammas – vabatahtlik kogumispension

Tulumaksuga määras 20% maksustatakse inimesele enne III samba pensioniiga tehtud väljamakse. Tulumaksuga määras 10% maksustatakse pensionieas 55 aastat ja kui kogumisperiood on kestnud vähemalt viis aastat või vanaduspensionieas või kuni 5 aastat enne sellesse ikka jõudmist tehtud väljamakse.

Maksuvaba on puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse (sõltumata vanusest), vanaduspensionieas või kuni 5 aastat enne sellesse ikka jõudmist tehtud väljamakse ning eluaegse pensioni või oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensioni väljamakse tehakse perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.​

Mis väljamaksed mõjutavad maksuvaba tulu (kuni 6000 eurot aastas)? Enne III samba pensioniiga tehtud väljamaksed, mis on maksustatud tulumaksuga määras 20%, lähevad arvesse aastatuluna ja mõjutavad inimese maksuvaba tulu arvestust.

Mis väljamaksed ei mõjuta maksuvaba tulu (kuni 6000 eurot aastas)? III sambast tehtud väljamaksed, mis on maksustatud tulumaksuga määras 10%, ei vähenda inimese maksuvaba tulu.

Maksustatud tulu ja kinnipeetud tulumaksu (20% või 10%) arvelt saab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis teha kõiki mahaarvamisi. Maksuvabu väljamakseid ei deklareerita.

II samba siseseid kandeid, sealhulgas kindlustuspensioni või fondipensioni raha kandmist pensioni investeerimiskontole, ei loeta väljamakseks ja selliste kannetega ei kaasne maksukohustust.

III sambaga kuni 2020. aastani ühinenutele on pensioniiga 55 aastat ning alates 2021. aastast ühinenutele on pensioniiga sarnane II sambaga.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Maksukäitumise hinnangud on uus e-teenus ettevõttele oma maksukäitumise kohta tagasiside ja info saamiseks MTAlt. Teenus aitab ettevõtjal oma maksuasjad korras hoida. Teenus põhineb ettevõtte esitatud andmete MTA analüüsil.

Maksukäitumise hinnangutes saab kasutaja andmeid Eestis registreeritud ettevõtjate kohta. Teenus koondab ühte keskkonda avalikud andmed, mille kogumiseks peab praegu tegema mitu päringut MTA infosüsteemidesse.

Maksukäitumise hinnangutes on kõigile kättesaadavad järgmised avalikud andmed iga ettevõtja kohta: käibemaksukohustuslaseks registreerimise info, võla olemasolu, väljastatud tegevus- ja tolliload ning viimase nelja kvartali tasutud maksud, töötajate arv ja käive.

Ettevõtja näeb hinnanguid viimase 12 kuu kohta. Hinnangute ajalugu hakatakse kuvama alates jaanuarist 2020. Hinnanguid ja andmeid uuendatakse reeglina üks kord ööpäevas. Erinevatel andmetel ja hinnangute näitajatel on oma uuenemise reeglid.

Teenuse kasutamine on vabatahtlik. Eesmärk on anda ettevõttele tagasisidet tema maksukäitumisest. Vahetu tagasiside võimaldab ettevõtjal puudused aegsasti kõrvaldada ning ei pea tundma muret, kas MTA-l võib tekkida talle etteheiteid. Kui maksukäitumise hinnangute e-teenuse abil ettevõtja oma käitumist kohendab, siis on see kõige efektiivsem lahendus nii ettevõtjale endale kui ka MTA-le.

Uuri lähemalt: www.emta.ee

COVID-19 puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus. Riik on tulnud mikro- ja väikeettevõtjatele appi ning jagab lahkesti raskustesse sattunud ettevõttetele toetust. Toetuse eesmärk on ühekordse tagastamatut abi andmine väikeettevõtjtele COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse andmise oodatav tulemus on väikeettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.

Toetusel on kaks klassifikatsiooni käibe järgi:

• Toetuse suurus ühe väikeettevõtja kohta, kelle 2019. aasta majandusaasta käive või vähem kui aasta tegutsenud väikeettevõtja puhul tegutsemisaja käive oli suurem kui 20 000 ja väiksem kui 40 000 eurot, on 3000 eurot.
• Toetuse suurus ühe väikeettevõtja kohta, kelle 2019. aasta majandusaasta käive oli suurem või võrdne kui 40 000 ja väiksem kui 100 000 eurot ja kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 30 protsenti, on 5000 eurot.

Tingimused toetuse saamiseks on järgnevad:

• ettevõtte majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu;
• toetust saab taotleda üks kord, registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja (FIE);
• taotlejal on töötamise registri andmetel 01.03.2020. a seisuga 1 kuni 49 töölepingulist töötajat (täistööajale taandatult);
• ettevõtte põhitegevusala ei kuulu välistatud tegevuste hulka: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); majutus ja toitlustus (EMTAK jagu I 551, 552, 553, 56 (va.5629)); reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus (EMTAK jagu N 79).
• puuduvad 12.03.2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud;
• toetuse taotlemise ajal puuduvad taotlejal tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded;
• 2019. a käive oli minimaalselt 20 000 ja maksimaalselt 100 000 eurot;
• juhul kui 2019 a. käive oli minimaalselt 40 000 ja maksimaalselt 100 000 eurot, siis 2020a. märtsi või aprilli käibe langus on võrreldes 2019. a. sama kuu käibega vähemalt 30%; Taotlemise hetkeks peavad olema deklaratsioonid esitatud.
• juhul kui eelmises punktis nimetatud väikeettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. aasta märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete alusel võrreldes ettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 30 protsenti.
• käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks väikeettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed;
• taotlejal puudusid ajatamata võlgnevused riiklike maksude osas seisuga 12.03.2020;
• puuduvad esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded, mille esitamise kohustus on saabunud;
• taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot;
• taotleja ei olnud raskustes ettevõtja seisuga 31.12.2019.a;
• taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
• juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas, kui maksmise tähtaeg on saabunud;
• taotleja ei ole toetust saanud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministeri määruse „COVID-19 viiruse puhangust negatiivselt mõjutatud turismisektori kahjude hüvitamise toetus“ alusel

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemine saare ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimub eraldi, et kindlustada toetuse jõudmine nende piirkondade ettevõteteni. Teie jaoks on eraldi taotlusvorm, palun valige kindlasti see.

Saare või Ida-Virumaa ettevõte on Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu, Manija saarel või Ida-Virumaal tegevuskohta omav ettevõtja. Ettevõtja tegevuskoha tõenduseks on äriühingute puhul, töötajate registri väljavõte, milles on kajastatud vähemalt ühe töötaja asumine nimetatud piirkonnas seisuga 1. märts 2020. a. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, võetakse tegevukohana Äriregistris registreerimise aadressi.

Toetuse taotlemine on jooksev kuni eraldatud eelarve vahendite lõppemiseni. Taotlusi hinnatakse vastavushindamisena.

Taotlemiseks tuleb esitada

• Taotleja bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2019.
• Juhul kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2019.
• Alla aasta tegutsenud väikeettevõtja puhul kasumiaruanne ja bilanss seisuga 29.02.2020.
• Kontserni liikmete skeem.
• Töötamise registri väljavõte seisuga 01.03.2020 (esitama peavad ainult saartel või Ida-Viru maakonnas tegutsevad äriühingud).
• Taotleja bilanss ja kasumiarunne seisuga 29.02.2019 (all aasta tegutsenud ettevõtte puhul);
• Taotleja kasumisaruanded käibelanguse tõendamiseks märts/aprill 2019 vs märts/aprill 2020 (juhul kui taotleja käive ei ole maksustatav käibemaksuga);

Toetuse saamisel tuleb säilitada kuludokumendid ja olla valmis EASile aru andma.

Esita taotlus www.eas.ee

Kogueelarve on 10 000 000€ (sh. saarte ettevõtetele 500 000€ ja Ida-Virumaa ettevõtetele 500 000€)

Selleks, et inimesed ei jääks palgata, ettevõtted ei peaks koondama või oma uksi sulgema, on töötukassas olemas töötasu hüvitis. Keerulisel ajal on hea, kui keegi tuleb appi. Selleks, et inimesed ei jääks palgata, ettevõtted ei peaks koondama või oma uksi sulgema, on töötukassas olemas töötasu hüvitis.

Töötukassa hüvitab töötajale 70% tema varasemast keskmisest palgast. Andmed tulevad Maksu- ja Tolliametist. Et abi saaksid paljud, on hüvitise maksimaalne suurus ühele töötajale 1000 eurot kuus (brutos). Lisaks töötukassa panusele maksab tööandja oma töötajale tasu vähemalt 150 eurot (brutos).

Hüvitist saab taotleda tööandja, kes vastab kahele tingimusele kolmest:

1. Ettevõtte käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;

2. Vähemalt 30% ettevõtte töötajatest ei ole kokku lepitud mahus tööd anda;

3. Vähemalt kolmekümnel protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Hüvitist makstakse töölepinguga töötajale, kellele pole kokku lepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

Kust alustada? Tööandja uurib hüvitise taotlemise tingimusi. Kas ta vastab kahele kriteeriumile kolmest ja räägib oma töötajatega. Seejärel maksab töötaja arvele oma osa palgast vähemalt 150 eurot, võimalusel rohkem. Kohe pärast seda saab tööandja või volitatud isik viie kalendripäeva jooksul esitada avalduse e-töötukassas.

Pane kirja ettevõtte nimi ning nende töötajate andmed, kellele pole tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Märgi ära, millistele kriteeriumitele ettevõte vastab. Lisa tõend või väljavõte. näiteks e-MTA maksukohuslaste registri väljavõtte käibe kohta, rahavoogude aruanne tulude kohta või dokument töötajatele töötasu vähendamisest teatamise kohta. Kinnita ja saada. Andmeid kontrollitakse ja kui on tarvis, küsib töötukassa mõne küsimuse või tõendi lisaks.

Viie kalendripäeva jooksul tehakse otsus, milles saavad teada nii tööandja kui töötaja. Hüvitis laekub positiivse otsuse korral töötaja pangakontole. Hüvitist saab iga töötaja kohta maksimaalselt kahe kuu eest ja tööandja saab ise otsustada, kas need kuud on märts ja aprill, aprill ja mai või hoopis märts ja mai või on tuge vaja vaid ühel kuul. Taotlusi saab teha ühe kuu kaupa, sest töötajad, kellele toetust küsitakse ja kriteeriumid, mille alusel seda soovitakse võivad ju muutuda.

Jäid hätta või tekkis küsimusi, uuri töötukassa kodulehelt rubriigist “Toetused ja hüvitised” või saada e-mail.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
• Maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ja aastas kuni 6000 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 540 eurot (2017. aastal kehtinud 500 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,2 eurot kuus
• Miinimumpalk on 540 eurot kuus või 3,21 eurot tunnis (bruto)
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%
• Kogumispensioni makse määr on 2%. Seoses Riigikogus menetluses oleva seaduse eelnõuga 108SE kohustusliku kogumispensioni reformi kohta võivad maksustamise reeglid muutuda 2020

Allikas: EMTA